Oleks vaid kedagi süüdistada...

Vahel nii tahaks, et keegi oleks mulle kunagi öelnud, et elu peab olema kerge....siis oleks vähemalt üks kindel inimene, kelle peale oma s*** tuju välja valada, kui ma jälle olen Einstein olnud ja avastanud, et elu ei ole mitte üks teps kerge. Täna oli just jälle üks armas päev, mille jooksul sai küll palju avastatud, aga lõpptulemus oli ikka see sama, mis alati ning mis tekitas tahtmise endale (taas)korrata "raskused on selleks, et neid ületada ja neist õppida!". Kas siis kui mul pidevalt raskused on tähendab seda, et ma ei õpi eelmistest raskustest???